Meteoriiditekkelised järved
Need on kogu maailmas suhteliselt haruldast tüüpi veekogud, mis paiknevad kunagistes meteoriidikraatrites. Näiteks Kaali järv Saaremaal (Joonis 33) on ainuke omataoline Euroopas. Selle pisiveekogu (läbimõõt olenevalt veeseisust 15-40 m) vanust hinnatakse vahemikus 3500-7500 a.
Joonis 34. Kara-Kuli järv kosmosest nähtuna
Oma tekkemomendil on väiksemad meteoriiditekkelised järved korrapärase kujuga, olles väga sarnased vulkaaniliste järvedega. Suuremate järvede (läbimõõt üle 20 km) kuju on juba keerukam, sest lisaks põhikraatrile leidub veel väiksemaid kõrvalkraatreid ning tihti on moodustunud mitmesugused terrassid ja poolsaared. Meteoriiditekkelised järved on pikaealised, sest valgala on võrreldes järve enda pindalaga väga väike ning tihti on tegu umbjärvedega ja ainete sissekanne järve tühine. Kõrged kraatriseinad varjavad järvi tuulte eest ja vesi võib olla teravalt kihistunud või lausa meromiktiline.
Suure meteoriiditekkelise järve heaks näiteks on Kara-Kuli järv (Joonis 34) Tadžikistanis Pamiiri mäestikus. 3900 m kõrgusel paiknev veekogu kujunes ca 5 mln. a. tagasi. Tugevalt liigestatud kaldajoonega järve meteoriidtekkeline päritolu selgitati välja alles kosmosefotode põhjal. Tekkemomendil oli kraatri läbimõõt umbes 45 km, kuid praeguseks on tektooniliste protsesside tõttu järve suurimaks pikkuseks vaid 25 km. Poolsaar jagab järve kaheks, idapoolseks madalamaks (13-18 m) ja läänepoolseks sügavamaks (221-230 m) osaks.
Suure meteoriiditekkelise järve heaks näiteks on Kara-Kuli järv (Joonis 34) Tadžikistanis Pamiiri mäestikus. 3900 m kõrgusel paiknev veekogu kujunes ca 5 mln. a. tagasi. Tugevalt liigestatud kaldajoonega järve meteoriidtekkeline päritolu selgitati välja alles kosmosefotode põhjal. Tekkemomendil oli kraatri läbimõõt umbes 45 km, kuid praeguseks on tektooniliste protsesside tõttu järve suurimaks pikkuseks vaid 25 km. Poolsaar jagab järve kaheks, idapoolseks madalamaks (13-18 m) ja läänepoolseks sügavamaks (221-230 m) osaks.