Maalihete toimel tekkinud järved
Joonis 15. Paisjärve kujunemine maalihke tagajärjel.
Nii kujunevad järved on levinud mäestikes ja tektooniliselt aktiivsetes piirkondades. Mäenõlvadelt allavajunud pinnasemass tõkestab sügavates orgudes veevoolu ning moodustuvad paisjärved (Joonis 15). Mõõtmetelt suured ja tihti sügavad järved on võrdlemisi lühiealised, eksisteerides tihti vaid nädalaid või kuid. Ilmekas näide on Tadžikistanis, Pamiiri mäestikus paiknev Sarezi järv (Joonis 16). Tekkis see 1911. a. tugeva maavärina käigus, kui maalihe sulges Murghobi jõe, moodustades hiiglasliku Usoi paisu. Järv on 56 km pikk ja 500 sügavune ning mahutab 17 km³ vett. Kuna piirkond on seismiliselt väga aktiivne, siis kardetakse, et peatselt võivad murduda järve kallasteks olevad kaljud. Vette sattudes tekitaksid need hiidlaine, mis ületaks Usoi paisu ning põhjustaks allavoolu liikudes laiaulatuslikke ja katastroofilisi üleujutusi. Et selles piirkonnas elab ca 5 milj. inimest, siis seiratakse paisu seisundit mitmete rahvusvaheliste uurimisgruppide poolt ja plaanis on järkjärgult veetaset järves alandada.
Vaata lisaks videolõiku Sarezi järvest.