Vulkaaniline järveteke
Vulkaanilise tekkeviisiga järved võivad moodustuda kraatrites ja laava poolt tõkestatud orgudes. Tihti on vulkaaniline aktiivsus kombineeritud tektooniliste protsessidega. Taolised järved on levinud pea kõigis vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades ning on kivimite koostise ja valgala iseloomu tõttu enamasti toiteainetevaesed või isegi ultraoligotroofsed. Järvede üldarvust moodustavad vulkaanilise tekkega järved võrdlemisi tühise osa, olles pigem kohaliku tähtsusega. Selle tekkeviisi puhul eristatakse kolme alatüüpi.
Kaldeera järved (caldera lake) on kustunud vulkaani sisselangenud peakraatrisse (Joonis 11) moodustunud veekogud. Kujult on need kraaterjärved korrapärased ringid, mille läbimõõt võib olla rohkem kui 5 km. Tihti on keset järve näha ka osa kunagisest vulkaanikoonusest. Võivad olla samuti väga sügavad. Üks tuntumaid kaldeera järvi on Crater Lake Oregonis, mis oma 608 meetriga on sügavuselt seitsmes järv maailmas ja tuntud oma taevasinise vee ning erakordselt suure läbipaistvusega (43 m). Viimase põhjuseks on sissevoolude ja kaldaasustuse puudumine, mistõttu on vesi väga toiteainete- ja elustikuvaene, kuid siiski kõrge mineraalainete sisaldusega ja madala temperatuuriga.
|
Omapärast terminit maar kasutatakse suhteliselt väikeste (läbimõõt enamasti alla 2 km) kraaterjärvede puhul, mis moodustuvad plahvatuse tagajärjel, kui magma on puutunud kokku põhjaveega või on toimunud vulkaaniliste gaaside äkiline vabanemine. Kujult on nad samuti ideaalsed ringid ning kaldeera järvedega võrreldes madalad, kuigi osadel järvedel võib sügavus küündida üle 100 m. Tüüpiline maar on näiteks New Mexicos asuv Zuni soolajärv (Joonis 12). Tegu on väga madala järvega, millel niiskel aastajal sügavust vaid 1,2 m. Põuaperioodidel kuivab järv aga suureks soolaväljaks.
Vulkaanilise aktiivsuse tulemusena võivad jõeorgudesse moodustuda looduslikud paisud ja ja nende taha kujuneda järved (Joonis 13; 14). "Ehitusmterjaliks" võib olla maapõuest väljavoolav laava või täidab kasvav vulkaanikuppel ise jõeoru. Järvede eluiga ei pruugi olla kuigi pikk, sest laavast moodustunud pais mureneb ja laguneb või hävineb järv uue purske ajal.